Bergeenia südajalehine "New Winterflowering Hybrids"

Kodumaa on Altai. Taim on umbes 45 cm kõrgune. Lehed ümarad, südamekujulised, karedad, tumerohelised, mis talvituvad lume all sügiseni. Õied on kellukjad, lillakasroosad või tumeroosad, mis koondunud kobarataolistesse, pisut kaardus õisikutesse. Õitseb mais 20 päeva pärast paksulehelist bergeeniat. Kultuuris 1779. aastast. Tuntud on valgete ja helelillade õitega sordid. Külmakindel kuni -40 kraadini.
Kasvukoht: varjutaluvad, külmakindlad. Kasvavad hästi valguses, poolvarjus ja varjus. Päikesele avatud kohtades ei kasva nii lopsakaks kui varjulistes ja neil on pisut närbunud ilme. Ei salli sagedast ümberistutust. Kivistes kasvukohtades kasvatada neid põhja-, kirde- ja loodepoolsematel külgedel.
Pinnas: ei ole nõudlik, kuid paremini kasvab kergetel, toitainerikastel ja vett hästi läbilaskvatel muldadel. Niisked, rasked pinnased ei ole soovitatavad.
Hooldus: vajab regulaarset kastmist. Kevadel puhastage lehestikust. Pikki võrseid kärpige tagasi. Õitele on kahjulikud pikaajalised külmad. Ühel kasvukohal kasvab 7-8 aastat.
Paljundamine: täiskasvanud taimede jagamisega, pistikute ja seemnetega.
Seemnetega paljundamine on pikaajaline protsess. Esimesed 2 aastat seemikud arenevad äärmiselt aeglaselt, moodustades madalad rosetid (2-2,5 cm) ja nõuavad pidevat hoolitsust, sealhulgas ka regulaarset kastmist. Talveks katta seemikud lehekuhjaga, mis siis kevadel tuleb eemaldada. Seemikud taluvad hästi pikeerimist. Parimaks substraadiks on kerge mättamuld, mida võib asendada järgmise seguga: üks kolmandik osa liiv-savi-mulda, üks kolmandik osa mullast või komposti, üks kolmandik osa liiva. Seemneid ei ole vaja stratifitseerida, siiski külvi puhul vastu talve on tõusmed rikkalikumad.
Kui külvata mai alguses, ilmuvad tõusmed veel sama kuu teisel poolel. Parim aeg istikute väljaistutamiseks alalisele kasvukohale on taimede teise eluaasta suve teisel poolel. Teise aasta lõpuks on leherosetid saavutanud 8-10 cm pikkuse. Taim hakkab õitsema, reeglina, 3.-4. aastal pärast külvi.
Pistikud kujutavad endast maapealselt laotunud juurikate lõike pikkusega 10-20 cm. Soodsate tingimuste juures juurduvad kergesti, kuid vältimatuks tingimuseks on neil vähemalt 3 punga olemasolu. Kõige parem on võtta tükke juurikast koos ülaosa pungaga. Istutada tuleks pistikud madalalt, mitte rohken kui 1-2 cm, 30-40 cm vahekaugusega. Kõige parem on pistikuid võtta pärast õitsemist, seega maist augustini. Taimed peavad enne talve juurduda jõudma.
Puhmik  jagatakse kord 5-6 aasta jooksul septembri esimesel poolel. Saadud "tükid" istutatakse 30-40 cm kaugusele teineteisest. 2 nädala jooksul pärast istutamist vajavad rikkalikku kastmist.
Kasutusalad: on kaunid rühmades põõsaste ääres, segapeenardes, kivistel pindadel. On dekoratiivne kevadest sügiseni.
Naabrid: tänu kaunile lehestikule on kenad vaadata koos liiliate, kurekellade, astilbede, iiriste, kassisabade, sõnajalgade, kurerehade, lõikheinaga.
Kujutage ette: vastu seina surutud suured läikivad bergeenia lehed, kevadel tõusevad nende kohale ereroosad õiteteravikud, aga sügisel muutuvad nende lehed punakaks ja ei närbu kogu talve jooksul. Helesinine kassimünt või naistenõges õitseb esiplaanil kogu suve.                                           

Eng.: Heart-leaf bergenia, Siberian tea, Elephants ears. Suom.: Soikkovuorenkilpi, herttalehtivuorenkilpi, herttavuorenkilpi. Sven.: Hjärtbergenia, vinterblad. Bot. syn.: Bergenia crassifolia, Saxifraga cordifolia Haw., Saxifraga crassifolia L.